Informasaun kona ba kuidadu saude ba refujiadu sira, ema ne’ebé buka asilo no migrante sira

Website ida ne’e kona ba kuidadu saude no kona ba servisu saude nasional (or NHS). Se ita labele buka buat ne’ebé ita hakarak iha ne’e ka  ita presiza tan ajuda, favor ida bele kontaktu Asylum Welcome.

Saida maka ita bele halo se ema ruma iha moras

Se ita preokupa kona-ba ita bo’ot nia saúde ka ema seluk nia saúde no situasaun la ameasa ita-bo’ot nia moris bele hetan konsellu hanesan tuir mai:

  • Durasaun oras eskritóriu (8.30-17.00, Segunda to sesta), bele bolu ó-nia doutor (GP) sirurjia ka bele vizita ita nia farmasia lokal.
  • Bolu 111 ka ba iha 111.NHS.uk
  • To’o oras servisu hotu 111 (bolu 111) fornese kuidadu Médiku urjente hahú husi 18.30 to 8.00 segunda to’o sesta, no oras 24 loron ida iha semana-semana no mos iha loron feriadu banku nian.
  • Se profisinal saude ida fó ona númeru telefoni bainhira ita preokupa kona-ba ita-nia kondisaun, bolu ba númeru ne’e.

Se ita la ko’alia ingles, ita tenke husu tradutór ba ita nia lingua.

Saida mak ita tenke halo nhalo iha situasaun emerjénsia?

Ambulances outside hospital entrance

  • Bolu 999 wainhira ita nia moris ka ema seluk nia moris iha perigu.
  • Emerjénsia, ita bele ba direitamente ba kuakér ospital ho asidente no emerjénsia A&E. Sei loke 24 oras iha departamentu (A&E):

John Radcliffe Hospital iha Oxford

Horton Jenerál Hospital iha Banbury

Servisu sira seluk husi NHS

Ita bele hetan informasaun iha ne’e kona-ba fatin ne’ebe ba se ita hetan kanek ki’ik ka presiza asisténsia primeiru.

Se ita sente laran-taridu, depresaun no ita hanoin katak ita presiza ajuda, iha ema balun ne’ebe ita bele kontakt:

Oxfordshire Mind Oxfordshire nia hanoin fó konsellu no apoiu ba ema ne’ebé hasoru problema saúde mentál.

Loke: Segunda to’o Kinta, 9.30-16.30; Sesta 9.00-16.00.

Kontaktu: Bolu ba 01865 247788 bele mensajen ba 074512 77973 ka ble mos email <info@oxfordshiremind.org.uk>.

Oxfordshire Talking Therapies Oxfordshire ko’alia kona ba tramentu ne’e hanesan servisu NHS ne’ebe gratuita ba ema mne’ebe sente laran-susar ka estrese. Ita bele husu GP atu refere ita boot ka bele refere ita boot ho formuláriu ida ne’e.
Bolu 01865 901222 Segunda no sexta: 8.00-17.00; Tersa to’o Kinta 8.00-20.00.

Oxfordshire Safe Haven oferese rona apoiu ba ema ne’ebe idade 18  liu ne’ebe hetan krize saude mental.

Bolu 01865 903037 (loke loroloron 11.30-21.00) no fo ita bo’ot sira nia naran, numero telefoni no ita bo’ot sira nia lingua. Sira sei telefoni ita bo’ot sira ohin loron ne’ebe hansan ho kedas intérprete.

BOLOH: Barnardo’s Helpline ne’e ba ema adultu sira ne’ebe buka atu hetan asilu iha reinu Unidu no oferese konsellu, asinatura, apoiu emosionál 8 kona ba Terapia kualifikadu husi Terapia Bernardo nian. Se ita husi ema ne’ebe buka asilo, bolu 0800 151 2605 Segunda to’o sesta Tuku 10.00-20.00; Sabadu tuku 10.00-15.00.

BOLOH sei fasilita intérpreter ne’ebe sei koalia ita bo’ot nia liangua.

Prátika GP babain hanesan kontaktu dahuluk banhira ita iha problema saúd. Infermeira sira ne’ebe servoisu iha komunidade lokál bele dignifika no trata kondisaun saúde fíziku no mentál barak, fo konsellu saúde no fó ai-moruk.

Imi iha direitu atu husu ba GP no profisionál sira seluk atu hetan tradutór se imi presiza ida.

Ema hotu bele rejista ho prátika GP ho gratuita. Ita la presiza hatudu evidensia, ka estatutu imigrasaun, numeru ID ka NHS nian.

Bainhira ita rejistu tia ona,ita bele halo nomeasaun ba GP durante oras loron segunda to’o sesta.

NHS Inglaterra fó matadalan kona-ba oinsá atu rejista ho doutór GP ne’ebé kona ba asilo no refujiadu sira

Oinsá atu rejista no hetan surgery GP

Haree video ho subtitulu ida-ne’e ba migrante foun sira iha governu Inglaterra iha lian Ingles no lian sira seluk: esplika servisu NHS oin-oin, husi prátika jerál to’o A&E no banhira no oinsá atu uzasira.

Se ita iha problema atu rejista GP nian ita bele:

  • Bolu sentru kontaktu kliente NHS Inglaterra nian iha 0300 311 22 33

Sertifikadu NHS HC2

Ema hotu ne’ebe buka asilo iha direitu ba sertifikadu HC2. sertifikadu ida ne’e sei fó ajuda tomak ba ita boot sira ho kustu saúde, inklui:

  • Preskrisaun NHS
  • Tratamentu dental NHS
  • NHS teste haree, kustu vidru no lente kontaktu.
  • NHS sira no suporta fabrika no
  • Kustu viajen: selu fila fali kustu viajen atu simu tratamentu ba NHS.

Se ita seidauk simu sertifikadu HC2, ita bele aplika online iha ne’e.

Karik ita la’ós iha ne’ebe buka asilo maibé ita sente susar atu selu-aimoruk ka vidru. Ita bele hetan asisténsia finanseira liu husi rejime NHS ho rendimentu ki’ik. Ita bele hare se ita elijivel iha ne’e.

Se ita simu ona kréditu universal (se ita-na rendimentu durante ita nia período avalisaun kopletuikus mak £435 ka menus, ka £935 ka menus se ita-boot iha elememetu labarik ka iha kapasidade limitadu ba servisu), ita boot sira hetan ona ajuda kompletu ho kustu saúde- ita la presiza aplika ba sertifikadu HC2.

Karik ita presiza ajuda ka informasaun liu tan, favór kontaktu Asylum Welcome.

Preskrisaun

Rekizitu sira ne’e hakerek onano fornese ona husi ita nia GP ne’ebétuir mai ita tenke lori ba farmasia hamtuk ho sertifikadu HC2if sei livre husi akuzasaun.

Atu tau matan  iha jerál

A patient having an eye test by machine (placing their chin on a rest).

Se ita rejistu ona iha GP no iha problema ho ita nia matan, ita sei presiza hare optiku ida. ba iha website no tau iha a ó-nia kódigu postál atu hetan no optiku besik ó.

Opsaun servisu iha loja optika iha sidade sira. Sira sei halo teste matan ba NHS. Ita bele halo noemasaun ba teste iha sira-nia loja ida. Optiku barak mós fó konsellu kona-ba kondisaun matan-been hanesan matan-been, matan mean ka maran.

Karik imi tenke selu ba teste hare ba vidru no lente kontaktu, maibé emka ne’ebé ema ne’ebe hetan apoiu ba asilu, benfísiu balun ka kondisaun médiku balunla  presiza selu.

Ema hotu ne’ebé buka asilo iha direitu ba sertifikadu HC2 ne’ebé fó sai husi NHS no sei fó ajuda tomak ba ita ho kustu teste haree NHS, vidru no lente kontaktu. Ita bele aplika sertifikadu HC2 online iha ne’e.

Se ita presiza  ajuda ka infokrmasaun barak liu, kontaktu Asylum Welcome.

Ba emerjésia matan

Se ita iha emerjésia matan ka trauma matan, matan-delek, moras matan-delek, ita tenke bolu Oxford Eye Hospital iha 01865 234567 no ko’alia ho peritu matan-delek ba profesionál saúde oftalmiku.

Liña loke: Segunda-Sesta, 8.30-16.30; semana-semana no feriadu banku, 8.30-15.30.

Atu hetan  kosellu husi oras barak liu, bele bolu 111 nos ira sei aloka tempu ba ita-boot sira iha ita boot sira nia Departamentu emerjénsia lokál (A&E). Favór ida husu tradutór se ita presiza ida.

Karik iha risku atu lakon matan, ita bele ba direitamente A&E (loke 24/24) iha:

John Radcliffe Hospital, Headley Way, Headington, Oxford OX3 9DU

Buka doutor nehan iha NHS

A dentist examining a patient.

Ba emerjésia, bolu 111 favor ida husu tradutór se ita presiza ida.

Ema hotu tenke iha asesu servisu dentajen NHS nian.  atu hetan prátika dentajen ne’ebé lori pasiente NHS (laos pasiente privadu) besik ita-boot sira-nia buka hatene ida ne’e liu husi kódigu pos-kodigu. Bolu ba doutór no husu se sira nian noemasaun. Karik ita tenke bolu tan dentista ida. Doutór dalaruma la ko’alia atu haree ita-boot sira nia dalan loloos no karik ita tenke ba lista hein nian.

Se ita ita buka-tuir asilu, tratamentu ba dentajen ne’e gratuita, maibé ita presiza sertifiukadu HC2. Ita bele aplika ba ida ne’e oniline ga iha posto. Lee tan kona-ba ida-ne’e iha ne’e.

Karik ita la’ós ema ne’ebé buka asilo maibén selu hela viajen, ita bele hetan asisténsia finanseira liu husi rejime ki’ik NHS nian.

Se ita-boot sira hetan ajuda kaninformasaun barak liu, favor ida kontaktu Asylum Welcome.

Problema buka-hatne doutór NHS?

Se ita la bele hetan Doutór ne’ebé simu pasiente sira husi NHS, bolu sentru kontaktu kliente NHS Inglaterra nian iha 0300 311 22 33.

Ida ne’e  ele sai estresse tebes bainhra ita iha oan moras. Website ida ne’e (NHS Oxfordshire Healthier Together) lakon informasaun kona-ba labarik- sira ne’ebé babain moras no buka fatin ne’ebé atu ajuda.

Kuidadu maternidade iha UK

Young baby, older sister (child) and doctor.

Maternidade UK kuidadu maternidade oferese  husi parteira sira. Ema isi-rua ida-idak mak tau mata ba parteira, sei planeia  ita-nia kuidadu ba isin rua, partu loron primeiru ho ita-nia bebé foun. Parteira ne’e ssei fó ita- nia kuidadu barak liu ba ita nia an rasik no halo arranju atu atu  hare profisionál sira seluk (hanesan dooutór) ka fó apoiu ba traballador sira tuir nesesidade.

Oinsá atu hetan nomeasaun ho parteira

Se ita isin-rua, ita bele haree parteira ida hodi kontaktu ita-nia oeperasaun GP no husu ‘nomeasaun parteira’.

Ita bele lee liu tan kona-ba saida mak ita bele hein iha ita-nia nomeasaun ba parteira iha ne’e.

Iita bele lee liu tan kona ba antenatal ne’ebé ita bele hein iha ne’e.

Informasaun util

Aula antenatal iha lian Tetum ba inan-aman primeira vez iha Oxford

Oinsa mak inan aman sira gosta?

Matadalan ba inan-aman foun iha lian Tetun: iha ne’e.

Oxfordshire servisu saúde seksuál (OSHS) fornese screening saúde seksuál gratuita (test), tratamentu, kontrasepsaun no konsllu. Sira mós fornese kuidadu no tratamentu ba ema  moris nn ho HIV. Servisu sira ne’e iha  kompromisu atu ofereses servisu saúde seksuál ba ema hotu-hotu, wainhira sira nia idade, jéneru ba seksuál. Atu halo nomeasaun favór bolu ba 01865 231231.

Klinika U (klínika saúde inklusaun) fornese kontrapsaun no kuidadu saúde seksuál ba ema ne’ebé presiza apoiu adisionál no tempu nomeasaun ne’ebé naruk tamba razaun ruma. Klinika ida-ne’e loke deit ho arranju. Atu hetan nomeasaun, favór blou 01865 231231 ka  email <inclusionsexualhealth@ouh.nhs.uk>

Klinika U hala’o iha East Oxford (Rectory Road) Clinic

KONFIDENSIALIDADE: recepsaun sei husu pergunta simples balun atu asegura katak ita-boot sira tamba iha nomeasaun loos-informasaun ne’e konfidensiál nafatin no la’os fatin sai husi servisu.

Drop-in clinic (no presiza nomeasaun)

Ema joven sira ne’ebé seidauk to’o tinan 18.

Segunda-feira 14:00 – 18.00 (konsulta ikus iha tuku 17:30)

Drop-in jerál: disponivel ba ema hotu

Segunda-feira Tuku 9:00-12:00 (konsulta ikus tuku 11:30); Kuarta-feira, 13.00-17.30 (konsulta ikus tuku 19:00).

Favór ida prepara an atu tuur no hein. Sesaun jerál drop-in bele okupadu tebes, karik ita bele hein to’o oras tolu, maske pasiente sira ho idade tinan 18 mai kraik no sira ne’ebé ho vulnerabilidade seluk ka urjente klínika sei hetan prioridade. Sesaun ne’e bele taka sedu banhira atinji kapasidade.

Favór ida nota katak kuidadu rutina ba HIV la disponivel  iha sesaun drop-in hirak ne’e.

Klínika drop-in ne’e hala’o ihs klínika Oxford (Churchill Hospital) Clinic.

Ita-boot sofre ona asaltu seksuál ka abuzu seksuál?

Asaltu ka abuzu seksuál bele akontese ba ema hotu; ida-ne’e bele sai eventu ida de’it ka akontese beibeik.

Ita hatene katak ema balun ne’ebé buka azilu hetan ona prejuízu hosi violénsia no abuzu seksuál, antes sira to’o iha Reinu Unidu ka bainhira sira iha Reinu Unidu, ka rua ne’e hotu. Ba ema sira ne’ebé buka azilu, dala barak susar atu hetan asesu ba apoiu no kuidadu ne’ebé loos iha Reinu Unidu.

Se ita-boot hetan ona esperiénsia prejuízu husi violénsia ka abuzu seksuál, ita-boot presiza komprende ita-boot nia direitu legál sira no oinsá atu hetan asesu ba ajuda ba abuzu ka asaltu seksuál pasadu ka atuál.

Ita-boot bele hetan informasaun kona-ba asaltu seksuál no abuzu seksuál no oinsá atu hetan ajuda no apoiu iha ne’e.

Sexual Assault and Abuse Booklet in English (Migrant Help)

Vasinasaun mak dalan ida ne’ebé efetivu liu atu prevene moras infetiva barak

Ita bele hetan vasina rutina hotu-hotu husi NHS ba ita no ita-nia familia. Klik iha link ida ne’e atu hetan detallu kona-ba vasina hotu-hotu husi NHS no bainhira atu hetan vasina sira ne’e:

Vasinasaun NHS no banihira tau hetan sira

Se ita hanoin ita ita nia oan sira hetan ona vasinasaun, diskuti ida ne’e  ho ita boot sira nia ira seluk ne’e GP ka vzitante saúde. Seguru atu hetan fali vasina se iha inserteza ruma.

Oinsá mak vasina servisu?

Vasina hanorin ita nia sitema imunidade at kria anti-body sira ne’ebé proteje ita nia moras. Ne’e seguru liu duke ka’er moras sira ne’e rasik. Se vasina ne’e to’o ona, susar liu ba moras ne’e atu habelar ba ema ne’ebé seidauk vasina (ida ne’e haran imunidade karau).

Saida mak iha vasina?

Vasina barak liu mak iha bactéria, virus ka tokon ne’ebé fraku ka estraga luk iha laboratoriu. Ida ne’e signifika katak iha risku ne’ebé ki’ik tebes ba ema saudavel sira atu kaer moras ida husi vasina. Vasina sira mos bele iha mos sasán seluk ne’ebé bele ajuda halo vasinna nee efetivu liu. Komponente prinsipál mak bee. Laiha evidénsia katak sasán seluk bele estraga se ita iha alerjia espesifiku ba sasán sira-ne’e.

Seguransa vasina

Vasina hotu-hotu hetan teste kle’an hodi asegura katak vasina sira- ne’e sei la estraga ita-nia  oan. Prosesu teste seguransa babain presiza tinan barak baihira vasina ne’e hala’o liu husu julgamentu klínika. Banhira uz atia ona vasina ne’e mós monitoriza ona ba kualkér efeitu- sira ne’ebé ladún di’ak ( husi ajensia reguladora Medikamnetu no produtu saude reinu Unidu nia) no atu haree katak sei efetivu nafatin.

Efeitu sleuk husi vasinasaun

Efetivu husi vasinasaun ne’e ladi’ak no la dura kleur.

Efetu seluk ne’ebé komún liu inklui:

  • Iha fatin ne’ebé daun kona ba ne’e hare mean, bubu no sente moras uituan durante loron 2 to’o loron 3.
  • Sente la dun diak uitoan ka dezemvolve isin-manas durante loron 1 ka 2.
  • Labrik no adultu sira ne’ebé idade ona bele sente fraku.
  • Sente kolen no ulun moras, hamlaha ne’ebé ladi’ak ka simtoma hanesan gripe.
  • Labrik balun bele tanis no hirus kedas depois de injesaun. Babain sira sente di’ak wanhira ita kele sira ho hena.

Reasaun alerjia

Ladún iha ema id atu hetan reasaun alerjia sériu hafoin vasinasaun. Karik ida ne’e akontese, babain akontese iha minutu balu nia laran.  ema ne’ebé fó vasinasaun ne’e hetan treinamentu hasoru kedas reasaun alerjia. Tratmentu emerjésia lalais baibain lori ba rekuperasaun di’ak.

Istória anti-vasina no vasina hesitansia

Istória anti-vasina sira dala barak habelar online liu husi média sosial. Grupu komunidade vulneravel sira bele hetan influénsia husi informasaun ne’ebé la loos.

Istoria sira-ne’e  baibain bazeia ba evidensia sientifiks ne’ebé hanoin. Ita bele tau iha ita-nia an no ita nia família iha risku atu hetan moras grave ita ita lakoi vasinasaun. Evidénsia atuál hotu hatete katak vasinasaun mak seguru liu duke la vasinasaun.

Sempre hetan informsaun kona-ba vasina no saúde husi fonte ne’ebé tau fiar, hanesan NHS ka organizasaun saúde mundiál (OMS).